EKL MUHU A.I. KUNSTITALU
EAA MUHU ART RESIDENCY
I'm a paragraph. Click here to add your own text and edit me. It's easy.
MUHU KUNSTITALU AJALOOPILDID
Muhu Kunstitalu toimib alates 2014. aasta sügisest rahvusvahelise kunstiresidentuuri ja kõigile kunstnikele avatud valdkondade vahelise loome- ja puhkekeskusena. Kunstitalu asub Nõmmkülas, Muhu vallas, Saare maakonnas – tänapäeva mõistes maailma äärel. Muinsuskaitsealune talukompleks pakub vahetuid väljakutseid ja on suurepäraseks platvormiks nii kaasaegsetele kunstnikele kui ka ajaloolastele, lastele ja täiskasvanutele, novaatoritele ja restauraatoritele.
2014–2024 TOIMUNUD TEGEVUSED JA SÜNDMUSED:
September–detsember 2014 – Kunstitalu arengukava koostamine ja kinnitamine EKL volikogu poolt. Tööd alustas Kunstitalu projektijuht Tiiu Rebane.
Oktoober–detsember 2014 – Visioonprojekti valmimine; autorite Jaak-Adam Looveeri ja Indrek Järve (PAIK Arhitektid OÜ) poolt valmis säästva renoveerimise põhine madalenergiahoone tüüpi lahendus rehielamule, mille tulevane laienenud funktsioon näeb ette aastaringset majutus-ja töövõimalust kolmele alalisele residendile ning hoonele laiemat avalikku rakendusvõimalust seminaride-, stuudio- ja kontserdikeskusena. Talukompleksi visioonprojekti kuuluvad samuti uuenenud kommunaallahendused ning kaasaegne juurde ehitatav, samas ajaloolise mahuga harmoneeruv vaatetorn-stuudio.
Jaanuar 2015 – Kunstitalu kodulehe loomine (www.ai-res.org)
Veebruar 2015 – Muinsuskaitseametilt projekteerimisloa taotlemine valminud visioonprojekti alusel.
Mai 2015 – talu heakorratööd: kõigi ruumide korrastus, olemasolevate asemete väljavahetamine ja aastakümnete jooksul kogunenud prügi (~6 T) äravedu. Korrastamis-ja taastamistööd saunas, suuremahuline võsaraie.
Juuni 2015 – EKA ja Tehnikaülikooli VKA kahenädalane mõõdistuspraktika Joosep Metslangi juhtimisel; tulemusena valmisid Kunstitalule seni puuduolevad aida ja keldri mõõdistusjoonised.
Juuni 2015 – esimene Balti maaliplenäär „Piiririik” kümne Leedu, Läti ja Eesti maalikunstniku osalusel.
​
Juuli 2015 – Avati Lääne-Saare Maavalitsuse ruumides Kuressaares plenääri ülevaatenäitus “Piiririik-inimene looduses” mis jäi avatuks augusti lõpuni.
​
Juuli 2015 – saabusid esimesed pikaajalised residendid skulptorid Toomas Altnurme ja Pascal Pignon (Prantsusmaa), kes valmistasid kuu jooksul suuremahlise metallskulptuuride sarja. Töid eksponeeriti nii Kunstitalus kui ka EKA galeriis Tallinnas augustis toimunud ülevaatenäitusel. Kaks skulptuuri jäid püsivalt ilmestama Kunstitalu õueala.
17.–19.07.2015 toimus Kunstitalus esimene rahvusvaheline kunstifestival “Tulevik-Horisont”, mille raames esines Muhu saarel ligi 35 autorit Saksamaalt Venemaani. Samuti toimus festivali raames kontsert, mille peaesinejateks olid ansamblid „Prohor & Puzo“ Moskvast ja „Hot Kommunist“ Tallinnast.
Festivalil osalesid: Siram (Mari Kartau), Ville-Karel Viirelaid, Kaarel Kütas, Noolegrupp (Triinu Jürves ja Villem Jahu), Karl-Kristjan Nagel, Andrus Joonas, Põleva Kaelaga Kirjak (Sorge, Taave Tuutma, Kaarel Kütas, Habe, Villem Jahu, Kätlin Piile, Meeland Sepp jt), Igor Ziko, Sandra Jõgeva, Toomas Altnurme, Pascal Pignon (FRA), Jana Wiebe (DE), Oleg Wiebe (DE), Hirvitalo KKK (Sami Maalas, Mira Heija, Villiam Wager, Jonne Kauko, Mikko Korte, Nana Simola, Henriikka Pöllanen, Sebastian Boultier, Teemu Takatalo)(FI), Ilgvars Zalans (LV), Ieva Caruka (LV), Anastassia Fomina (BY), Victor Puzo (RU), Andrei Azsacra (RU), Christoph Ott (DE), Arhitektid Jaak-Adam Looveer, Indrek Järve.
20.–28.07.2015 – toimus esimene rahvusvaheline graafikanädal “Muhu Print” Lembe Rubeni juhtimisel (Eesti Vabagraafikute Ühendus).
August 2015 – Muhusse saabus kolmas pikaajaline resident, kirjanik ja muusik Flavien Larderet Prantsusmaalt, kes andis kirjutamise kõrvalt Muhus ja Pärnus ka mitmeid avalikke kontserte.
03.–16.08.2015 – Muhu kunstifestivali „Tulevik-Horisont” ülevaatenäitus EKA galeriis Tallinnas.
September 2015 – ehitati Kunstitalu saun-aidale Muinsuskaitseameti osalisel toetusel uus rookatus.
03.–22.11.2015 – näitus “Kuldajastu” Kastellaanimaja galeriis. Muhu Kunstitalu kunstnike ja Tallinna Ehituskooli restauraatorite esimene koostööprojekt.
Detsember 2015 – Muinsuskaitseametil valmis Muhu Kunstitalu hoonete kompleksi renoveerimis- ja ehitustööde eritingimuste pakett.
2016 jaanuaris valmis Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel, trükikojas Gutenbergi Pojad, Muhu Kunstitalu festivali „Tulevik-Horisont 2015“ kataloog.
Muhu Kunstitalu ootab endiselt koostööettepanekuid ja kõiki puhkajaid, kes soovivad oma suveaega veeta vaikses rannakülas.
FUTU MUHU 2016
19.08.2016 avati Kuressaare Raegalerii Kultuurikeskuse saalis näitus, kus Kunstitalu iga-aastane festival tutvustas klassikalise kunstinäituse vormis suvise töö vilju maakonnakeskuse publikule.
Loomeresidentuuri 2016. tegevusaasta põhiplaanis olid väliskunstnike individuaalsed pikaajalised loomeperioodid ning uute algatustena valdkondade vahelised pilootprojektid „Kunstnikelt lastele” ja „Kunst ja energia”. Need 2016. aasta kolm pealiini iseloomustavad Muhu Kunstitalu sisu, milleks on kunsti naasmine reaalse eluolu algallikatele ja kunsti rollilahendused kaasaegses ühiskonnas; sh kunsti loova potentsiaali pidev avamine ning arendamine igapäevaelus. Kunstitalu roll autorite, teemade ja valdkondade ühendamisel ning sünteesimisel ja samaaegne silmitsi seismine loodusjõudude või eluraskustega on see mida 2016. aasta näitus vaatajatele esitles.
Avamisel esines tegevuskunstiga rahvusvaheliselt tuntust kogunud Jaapani kunstnik, Muhu A. I. kunstiresident Hiroko Tsuchimoto. Etendusse oli kaasatud Muhu kaluri Jüri Lepiku esinemine ning tegevuse sisu puudutas Muhu algupära, saare ajalugu, tänast Euroopa Liitu ja Muhu hääbuvat kalanduskultuuri.
Avamisürituse lõpetas muusik Tiiu Kiik'i soolokontsert koos tantsuetendusega.
Tiiu Kiik on Muhu A. I. Kunstitaluga seotud alates 2015. aastast, mil Kunstitalu vahendusel käivitus tema ja Moskva muusiku Prohor Aleksejevi (Altera Forma, ELEVEN, Prohor & Puzo) ühisprojekt Tiiu Kiik & ELEVEN.
Näitusel osalesid:
Muhu 2016 residendid: Meeland Sepp, Taave Tuutma (Eesti), Yasmine Pekonen (Soome), Kristiina Paabus, Jessica Caponigro (USA), Hiroko Tsuchimoto (Jaapan), Aureelia Mitt (Suurbritannia, Eesti).
Kunstnikud: Jana Wiebe, Vanessa Liebe, Oleg Wiebe (Saksamaa), Karl-Kristjan Nagel, Toomas Altnurme (Eesti), Pascal Pignon (Prantsusmaa), Paulo Ramos (Portugal), Morishita Kenzo (Jaapan), Rait Rosin (Eesti), Mira Heija, Venla Roponen (Soome), Nikita Kudaibergenov, Andrey Novikov (Eesti), Andrey Aszacra (Venemaa), Roope Ahola (Soome), Abbas Al Mosawi (Bahrain), Lonnie Graham (USA), Oulun Kultuuri-voimala (Soome), Tiiu Rebane, Jaak-Adam Looveer, Indrek Järve, Alisa Jakobi ja Tiiu Kiik (Eesti) ning joonisuste ja maalidega ka lapsed Eesti lasteaedadest, algklassidest ning lastekodudest.
Kuraatorid: Karl-Kristjan Nagel ja Tiiu Rebane.
Näituse kujundajad: Tiiu Rebane, Taave Tuutma.
FUTU MUHU 2017 ‒ SADA AASTAT
Festival kuulus EV100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku"
Video- ja tegevuskunsti festival
EKL Muhu Kunstitalus
14.‒15.07.2017
Festivali avapäev oli pühendatud tegevuskunstile ja muusikale, festivali teine päev videopresentatsioonidele ja publikuintervjuudele. Festivali jooksul valminud ja festivalil esitletud teostest toimus ülevaatlik näitus „Cest la Vie“, Galeriis 12. Avenue des Artes, Pariisis Prantsusmaal, 3.–8.10.2017.
Festival oli pühendatud ajaloole, täpsemalt 20. ja 21. sajandile, mis Kunstitalu hoonetest märkamatult mööda libisevad. Esitleti kunstnike hinnanguid aastatel 1901–2017 toimunud sündmustele, isiklikult oluliseks tunnistatud faktidele, üldistele huvipakkuvatele tendentsidele ning rahvusvahelistele arengutele. Video ja tegevuskunsti formaadis ülevaateid, väljavõtteid, tõlgendusi, uuslavastusi, ümbersõnastusi, taas esitlusi, ehk erinevaid kunstikeskseid lähenemisi möödunud aastasajale Eestis, Euroopas ja maailmas. Mida kunstnikud muudaksid, millise revolutsiooni korraldaksid? Mis tegelikult toimus 20. sajandil ja toimub meie ümber, millised visioonid on jäänud teostamata? Need on küsimused, millele kunstnikud festivali raames vastuseid otsisid.
​Usutavalt on EKL Muhu Kunstitalu üks Nõmmküla vanemaid talukohti ja võimalik, et siin oli juba orduajal Marcus Vstalle talu. Kunstitalu asetseb Muhu saare põhjarannikul, tänapäeva mõistes maailma äärel. Siinses vaikses rannakülas asuvas arhailises keskkonnas oleme mõtteliselt tagasi Eesti algupäras. Hoonetele märgitud aastanumbrid kinnitavad aja peatumist talus aastal 1901.
Saabudes Kunstitallu, leiate end ajamasinas milles ees laotub infoväli, kus ei ole teavet ei modernismist ega sotsialismist, kapitalismist ega sõdadest. Siinsel pangapealsel on endiselt isandaks vaikus ning kupjaks loodus.
Festivalil esinesid:
Muhu residendid 2017: Jimi Tenor (Soome), Jana Zatvarnicka (Slovakkia), Alexander Morozov (Venemaa), Tuomo Kangasmaa (Soome).
Kunstnikud: Juhan Vihterpal, Waldemar, Noolegrupp, Hannah Harkes, Mari Prekup, Meeland Sepp, Tsirkus-Kunst-Teater Põleva Kaelaga Kirjak, Taave Tuutma, Kaarel Kütas (Eesti); Project Heroina (Eesti/Portugal), Azsacra Zarathustra (Venemaa), Roope Ahola(Soome), Karl-Kristjan Nagel, Merle Luhaäär, Leila Lükko (Eesti).
Festivali kuraator on Tiiu Rebane.
Futu Muhu 2017 kataloogi koos kunstnike intervjuudega leiate Kunstitalu kodulehelt www.ai-res.org.
„FUTU MUHU 2017“ meediakajastused: „Juulis toimub Muhu Kunstitalus festival Futu Muhu“, Müürileht; „Futu Muhu aeg on käes“, Postimees; „Festival Futu Muhu 2017“, Saaremaa Suvi; „Futu Muhu 2017 100 aastat“, Rada7; „Muhu Kunstitalu viib minevikust tulevikku, vaadates tagasi saja aasta kunstile“, ERR Kultuur; „Futu Muhu 2017“, Meie Maa; „Suveduur 10. juulil“, Klassikaraadio; KTI uudiskiri;
„Futu Muhu sada aastat 2017“, Sirp; „Meie maja inspireerib“, Sirp; „Futu Muhu“, Femme.
MUHU MASINAD
August 20, 2017
3.08.2017 avati Muhu Kunstitalus Meeland Sepa ja Taave Tuutma kolmas kohaspetsiifiline kineetiline installatsioon, mis kohal viibinud rahvusvahelise kunstipubliku poolt ristiti õiglaselt „Päikese Vändaks“. 2017. aastal valminud metallseade, ehk kolmanda konstruktiivse Muhu Masina, funktsionaalne väärtus seisneb selle energiatootlikkuses ‒ aparaat töötab valgustina. Pimedal ajal on nüüdsest võimalik lugeda raamatuid ning teisi trükiseid. Samuti näitab seade tuule suunda.
2016. aastal valmisid Meeland Sepal ja Taave Tuutmal residentuuri skulptuuri-pargi jaoks suuremõõtmeline animalistlik-kosmiline „Ereliukas“ ning innovaatiline „Muhu Grill-Kivikündja“. „Ereliukase“ väljatöötamine ning testimine viidi läbi juba 2015. aasta oktoobris Tallinnas, Balti Jaama Depoos, kus ühtlasi demonstreeriti aparaati publikule depoo katsepolügoonil toimunud näituse „Sinine Veri“ raames.
Muhu installatsioonisarja läbivaks ja ühendavaks motiiviks saab pidada jalgratast, seeläbi on kunstnikud teinud sügava kummarduse inimkonda alatiselt tiivustanud ideele liikuda kiiremini ja kaugemale ning seda mõtet püsivalt teeninud abivahendile. Kunstitalu arhiivi materjalides leiab mitmeid fotojäädvustusi, mis kõik tõendavad jalgratta sajandivanust ideelist ja sümboolset rolli Uie- ehk Arsi talu ajaloos. Ajaloolised fotod pärinevad II Maailmasõja eelsest perioodist ja aastatest 1968‒1969, mil siin toimetas Muhu EÜE.
FUTU MUHU 2018 - MAALIDES METSA
Maalisümpoosion
16.‒22.07.2018
Loodus on alati olnud Eesti kultuuri lahutamatu osa, seda nii hingestatud looduslüürika ja müstitsismina kui ka ainesena, millest teadlikult kaugeneda. Just loodus on see tugipunkt, millele Eesti kujutava kunsti traditsioon näib püsivalt toetuvat ning loodus on traditsiooniliselt ka prisma, läbi mille inimene elu ning olemist mõistab ja ette kujutab. Või millest distantseeruda soovib. Olles eurooplased, näime endiselt olevat valdavalt metslased ehk metsarahvas, kellel sammal, seened ja puudemühin tuntavalt veres püsivad ning kuidagi lahti ei lase, tahame siis seda või mitte.
Kutsusime suvel üheks nädalaks kokku ligi 20 maalikunstnikku üle Eesti, et näha milline on, või saab olla, kaasaegne loodusmaal. Ning kas selle viljelemise mõte jääb kaasaegsest elust maha või on looduse piltidel tänapäeva inimesele veel midagi öelda.
Sümpoosioni seminare ja töötube viisid läbi Jaan Elken, Hasso Krull, Leila Lükko, Linda Mari Väli, kunstnikud Tiiu Rebane, Karl-Kristjan Nagel ja teised kutsutud lektorid. Sümpoosioni teemadeks olid „Metsa roll ja mõiste kultuuriajaloos“, „Mets Eesti kunstis“, „Ökokriitika ‒ mis see on?“.
Hilissügisel seisid Muhu Kunstitalus valminud ja metsale pühendatud teosed kõrvuti paljude teiste Eesti kunstnike maalidega näitusel Tallinnas Swedbank pangandusruumides, taasluues koondava näitusega ettekujutlust kunstimõtte arengutest, Eestimaa suvest, looduse lüürikast ja olemise füüsikast.
Eesti Maalikunstnike Liit pakkus Muhu Kunstitalu näitusel publikupreemia pälvivale teosele võimaluse osaleda novembris EML aastanäitusel „Mõte. Lavastus“ Haapsalu Linnagaleriis.
Sümpoosioni videoformaadis kunstnikuintervjuud ja loengud leiate Kunstitalu koduleheküljelt www.ai-res.org.
Osalesid:
Residendid 2018: Hans Kempel, Beate Spitzmüler (Saksamaa), Piret Kullerkupp (Eesti), Viktor Puzo (Venemaa), Pascal Pignon (Prantsusmaa).
Kunstnikud: Elo-Mai Mikelsaar, Jane Remm, Karl-Kristjan Nagel, Karl-Erik Talvet, Leila Lükko (Eesti), Raimo Törhönen, Päivi Pussila (Soome), Karol Ansip (Eesti), Filmikool. Ja mitmed teiste loomealade esindajad Eestist, Soomest ning Venemaalt.
Futu Muhu kuraator oli Tiiu Rebane.
Järgnevate aastate Futu Muhu festivalid:
2019 NOA LAEV / NOAHS ARK
2020 LAEVA RISTSED / THE SHIP CHRISTENING
2021 KOHALIK AINE / LOCAL MATTER
2022 FLORA & FAUNA
2023 KIVI - PABER - KÄÄRID / ROCK - PAPER - SCISSORS
2024 Õnn ja viletsus kultuuris-Ökosüsteemide taastamine. Vol.1 / Happiness and misery in culture - Restoration of ecosystems. Vol.1
Usutavalt on Uietalu taluase üks Nõmmküla vanemaid ja võimalik, et siin juba orduajal Marcus Vstalle talu oli. Kaardil rootsiaja lõpust on numbriga 7 Ustallo Ahd üsna praeguse Uietalu kohal ja peale selle oli veel külast Seanina pool Ustallo Matz’i talu, kuid viimane ei ole peale katku taastunud. Söötis seisis terve 18. sajandi esimese poole ka Uietalo Jürgen’i pooleadrane arvestusüksus. 1760-ndatel on sellel hakanud Tamse mõisale koormisi kandma üks Tähve (~1735-97) kelle nooremat venda Marti (~1750-83) nimetatakse abiellumisel 1774. aastal Uietalo Tönis’e pojaks, aga täpsemad andmed sellest Tõnisest puuduvad! Esimeses hingeloendis elas veel Tähve ja Mardi 71-aastaseks märgitud ema Ann, keda väidetakse Külasema Koosi Laasu tütar olevat.
Meetrikates puuduvad andmed Tähve abielu ja järglaste kohta. Noorelt surnud nooremast vennast Mardist jäid kolm tütart, kelledest vanemale tütrele Marele tuli 1798. aastal koduväiks Pallasma vabadiku Juri poeg Toomas (1773–1830) ja nende järglased said priinime SUU. Pallasma loos on pisut rohkem juttu Pallasmal katku üle elanud Aadu järglastest, kelle pojapoeg Juri 18.s lõpul vabadikuks jäi (Pallasma Jaanile asus Armaste esiisa Põitsest) ja kelle vanem poeg Tõnis 19.s algul Tamse mõisa metsavahiks oli. Tõnise järglased said priinime VAHT ja olid hiljem Ränga vabadikukohal, millest eraldi räägime. Märgime ainult, et Suud ja Nõmmküla Vaht’id (seda nime pandi veel mujalgi) on 18. sajandist sugulased (neid olla hiljem ka “metsa-Juri kutsikateks” nimetatud). Siinjuures on märkimisväärne, et Uietalu viimase peremehe Mihail Suu Rootsis kirjutatud mälestusi lugedes jääb mulje, nagu pidanuks Suud ennast põlisteks Uietalu inimesteks ja koduväist Toomasest ning “metsa Juri kutsikatest” minnakse nagu mööda (või neist lihtsalt ei teatud?).
Suude suguvõsa sai hiljem üsna arvukas. Toomasel ja Marel sündisid neli poega ja neli tütart, kelledest kaks poega ja kolm tütart abiellusid (kaks poega – Toomas ja Jaak surid päeva vanustena). Mare suri 1820. aastal 44-aastasena ja järgmisel aastal võttis Toomas veel teise naise – Päelda Laasu Jaani lese Kadri, kellega veel tütar Kadri sündis. Uietalul kasvas üles ka Kadri esimese abielu poeg Aad (1815-70), kes sai Päelda perekonnanime KIVIMÄGI. Tema rajatud on Umna vabadikukoht.
Uietalu Toomase esimene poeg Tähve Suu (1801-75) abiellus 1823. aastal Vaaduma Mihkli tütre Ristega ja sai isa surma järel Uietalu peremeheks; noorem vend Mihkel (1814-59) jäi talle sulaseks. Viimane uppus 45-aastaselt Kallaste Pärdi noore perepoja Mihkliga Kesse ja Muhu vahel 1859.a märtsis. Temast jäid kaks poega (kolmas suri paari-aastaselt): vanem poeg Andrus (s.1839) on koguduse-nimekirjas hiljem soldatiperede hulgas ja on omale Kätraniidi vabadikukoha rajanud; noorem vend Madis/Matvei Suu sai aga Raugi Mihkli-Matsi talu peremeheks. Vajaks selgitamist, kas ja millal ta asus senist Vaherite talu Võlla mõisalt välja ostma, kuid see oleks juba Raugi teema.
Peremehel Tähvel oli Vaaduma Ristega viis poega. Ainus tütar Riste ja üks poegadest (Tähve) surid väikestena. Vana Tähve esimene poeg Aad/Aleksei Suu (1825–1902) oli sajandi lõpupoole Uietalu peremees; teine vend Toomas (s.1830) võeti 1852.a nekrutiks ja edasistes dokumentides teda enam ei kohta. Kolmas vend Andrus/Andrei Suu ehitas omale Sepa vabadikukoha. Tähve noorem poeg Juri abiellus 1872.a Põitse Kästiki Maria Saartokiga ja 1874.a sündis ainus poeg Feodor. Juri uppus ja lesk läks pojaga oma noorema venna Andrei juurde Põitse Laasipangale. Sellest on Põitse loos lähemalt juttu.
Aad/Aleksei Suul sündis Kallaste Pärdi Tõnise tütre Ristega kuus poega ja kaks tütart. Nende esimene poeg Tähve suri küll 7-aastaselt, aga viis venda olid sajandi lõpuks naised võtnud ja enne esimest ilmasõda pidi Uietalu pere õige suur olema. Matvei Suu (1862–1945) jäi vanema poja õigusega Uietalule, teine vend Ivan (s.1866) abiellus Kallaste Uietoa Ekaterina Paluga ja omandas mitmel puhul jutuks olnud Tupenurme Andruse koha, mille pidamisest tal küll midagi välja ei tulnud (sellest on Kallaste ja Tupenurme lugudes juttu). 1869.a sündinud Mihail Suu võeti 1886.a kroonuteenistusse ja elas mõnda aega Peterburis. Enne ilmasõda oli ta naise, kahe poja ja kahe tütrega Uietalul kirjas, kuid asus EV algaastail Saastna. Neljas vend Andrei Suu (s.1871) jäi esimesse ilmasõtta. Tema lesk Julia (Vapper Paenase Aru-Saadult) läks kahe lapsega oma õe juurde Kansi Riidale. Noorim perepoegadest – Vassili Suu (1876–1939) omandas hiljem Tooma pooltalu ja temast tuleb veel edasises juttu.
Uietalu Madisel ja Tõnu-Aadu Juri tütrel Irinal (Peremees) on kirikukirjadest teada kaks poega ja tütar Maria (sai Tupenurme Panga Juri Peegli naiseks). Vanem poeg, 1886.a sündinud Ivan läks Viljandimaale Suislepi valda (oli köstrer-koolmeister) ja viimases koguduse-nimekirjas olid Uietalule jäänud Madis ning noorem poeg Mihail Suu (s.1890) oma naise Elena (sünd. Vapper; Vidi-Mihkli tütar Tamse Sepalt), tütre Agnese (1922) ning kolme pojaga: Eduard (1921), Arno (1924) ja Vaino (1933). Ema Irina on 1930.a surnud. Arno astus 1944.a vabatahtlikult saksa sõjaväkke ja suri Poolas vangilaagris.
Kruntimis-andmetes oli Nõmmküla suurim, 52,55-hektarine talu Mihail Suu nimel ja uuelt nõukogude okupatsioonilt ei olnud Mihklil midagi head loota – pere põgenes 1944.a septembris Rootsi. Üksi jäänud vana Madis suri ja tühjaks jäänud Uietalule tuli oma kahe tütre ning poja Unoga Madise leseks jäänud tütar, Tupenurme Panga Maria Peegel-Suu (enne seda oli Uietalul pisut aega koduhoidjaks ka Tooma Julia Suu). Kõigest sellest saab üksikasjaliku pildi Mihail Suu Rootsis kirjutatud mälestustest, mis siinkirjutaja veebi-kausta Nõmmküla allkaustas saadaval on.
1959.a loenduslehel olid Maria Peegel ning tütred Helga ja Milvi Uietalul kirjas, Uno oli sel ajal Orissaares keskooli internaadis. Helga ja Milvi olid “Põhjaranniku” ja “Muhu” ning hiljem “Saare Kaluri” teenistuses – Helga Seanina kalatööstuses ja Milvi raamatupidajana; Unost sai meremees ja kodu lõi ta omale Pärnus, kuid tema tütar ja väimees (Kraused) ehitasid omale Umna lepikus ka suvekodu ja nii ei ole ka Uno side lapsepõlvekoduga katkenud. Õed ehitasid omale kolhoosiajal Ansu naabruses uue maja, mis Kalda nime hakkas kandma ja põhiliselt Kuressaares elavate õdede Peeglite suvekoduks jäi. Uietalu koht müüdi omaaegsele kunstikombinaadile “Ars” suvilaks. Nii talu-kompleks kui uhke hollandi-tüüpi tuulik said millalgi ka muinsuskaitse alla võetud, aga selle mõtte ja tähenduse üle uuel aastatruhandel ei ole vist mõtet targutama hakata.
Selgub, et 1953. aastal on Uno Peegel olnud Nõmmkülast ainus Liiva kooli õpilane, sest tema on vihikulehele joonistanud selleaegse Uietalu majaplaani, mis Vassili Kolga materjalide hulgas on Koguva muuseumis säilinud ja mida seetõttu siingi saame esitleda.
Tekst ja pildid pärit: http://muhu.rehepapp.com ja http://eue.ee
