FUTU MUHU 2017 online kataloog
KLIKI PILDILE- KLICK THE IMAGE
Kunstnikud ei nuta.
"Je seltener die Dichter, desto einsamer die Philosophen.So ergeht die Zeit". M.Heidegger
Eksperimentaalselt võiks väita et ajalugu ja kultuur kujunevad sarnaselt looduse seaduspäradele, nii võrdsustame siinkohal kõik kognitiivsed protsessid selliste naturaalsete esmaste kivistumisviisidega nagu settimine, moondumine, tardumine või metamorfoos.
Kultuur ümbritseb inimest teise loodusena, vaatlemegi kunstifestivali Futu Muhu 2017. Sada Aastat kaastöid petroloogilisest perspektiivist.
Näeme ajalugu kui lineaarset ladestumist ilmekalt eelkõige Kaarel Kütase esitatud kestvusperformansis. Töös eristuvad reljeefselt kümned ürgsetendid, nende rikas keemiline koostis ja fossiiliderohkus. Muuhulgas kujustub vaataja teadvuses antud kivimitüübi ülesehituslik tulevikupotentsiaal.
Mari Prekupi töömeetod põhineb piltlikult väljakaevamistel ning paljastatud pinnasehorisontide tunnetuslikul ning kaasahaaraval uusmõtestamisel. Roope Ahola kollektsioneeritud helikeskkonnad sünteesituna kompaktseks suspensiooniks ja Merle Luhaääre entroopilised seiklused populaarkultuuri territooriumidel, pakuvad settinud kogemust kaasajast ning arusaama poeesia tekkevõimalusest kõikjal, kus need autorid ka ei viibiks.
Vulkaaniline magma - analoogseid protsesse kultuuris iseloomustab autori selgelt väljendatud arusaam vastuolust reaalse ning ideaalse vahel. Leila Lükko ideoloogiahuvi, festivalil kanaldatuna tänapäevaste heli- ja tänavakultuuride võrdlevaks analüüsiks, jõuab järeldusele mõlema vaatlusaluse sügavalt antihumanistlikust olemusest. Sandra Jõgeva dokumentaalse stiili näide, sellele valitud temaatika ning väljendusdünaamika, illustreerivad taaskord autori aktuaalsust ja professionaalsust.
Moondkivistumine - Noolegrupp tõlgendab minevikupagasit ajaloo tolmuks, viies eksponeeritud installatsiooniga vaataja seisundini mida võib võrrelda taevasseminekueelseks. Tuomo Kangasmaa manipuleerib dokumentalistikaga - rakendades jälgimisühiskonna poolt igapäevaselt produtseeritavaid videolõike ning lisades neile isetehtud kahtlaseid helindeid. Autor muundab tavatehnokraatia algselt süütuid kuvandeid millekski mitmetähenduslikuks, seda eelkõige vaataja eneseteadvuse piire proovilepanevaks.
Usutava nalja teeb ära aga Daniel Janson, gümnasist Tallinnast, kes lendab Stukadega võidu olles seejuures täiesti võrdne tegija. Hannah Harkes muudab sõja rituaaliks, sündmuseks mille potentsiaaliks on järeldusvõimaluste paljusus ja valdavalt positiivsed emotsioonid. Silmamoondustega tegeleb Anastassia Fomina ilu-ja tarkusearmastus, mis muudab kauged arhetüübid lähedasteks, külma ilma kuumaks ja keerulised kontseptsioonid suhteliselt lihtsateks lahendusteks.
Rituaalilähedane põhimõte läbib ka Tsirkuse ning Jana Zatvarnicka töid, kes ümbritsevast keskkonnast inspireerituna soovivad alateadlikult selle pärandit parendada. Tsirkuse puhul võis täheldada uut, Artaud julmuse teatrile omast, varjundit. Kuid kas vihjest kasvab edaspidi midagi püsivat, ei tea. Resident Jana Zatvarnicka on filminud lavastusliku hommage Kõrboja või Sisyphose müüdile, liikuvale pildile sekundeerivad maalid on omakorda põgus kuid meeldiv deja vu 19. sajandi Düsseldorfi ja möödund aastasaja Ameerika koolkondadest.
Project Heroina sublimeeritud iroonia töötleb järjepidevalt läbi enamuse 20. sajandi suursündmustest, hakeldades-ülendades kõik tõusud kui langused üldinimlikeks võitudeks, alatiseks tähistamispõhjuseks.
Jõudes metamorfoosi küsimuseni näeme Muhus selleks kolme võimalust- kogeda transformatsiooni kunstitegijana ise (Alexander Morozov), anda transformeerumise vajadusest aimu vaatajale (Andrei Azsacra) või vaadata konformismiotsinguil olevat kultuuri kõrvalt, püüdmata selle päästmiseks uuendatud ettekirjutusi teha (Karl-Kristjan Nagel).
Järgnevasse kataloogi on koondatud festivali kunstnikuintervjuud, mis võiksid pakkuda lugejale ülevaadet autorite tegevusprintsiipidest ning luua kokkuvõtlikku alust omapoolseks ettekujutluseks minevikust, kultuurist ja kunstidest.
Võrreldes talu vahejaamaga kunstimaastikus mõtleme kontekstineutraalsest tsoonist kuhu on formeeritud võimalus absoluutseks sõltumatuseks ajastu vaimu nõuetest ja pakkumistest.
Kunstnike enesessehäälestumist Kunstitalu ümbritsevas ontoloogilises tühjuses võib pidada nii individuaal-psühholoogiliselt kui kultuuriliselt oluliseks sündmuseks. Tiiu Rebane
Detsember 2017
Sisukord
Futu Muhu 2017 .. 1
Kõnekas vaikus ja loodusehääled. H.Merila..2
Kunstnikud ei nuta. T.Rebane..3
Intervjuud
Azsacra Zarathustra. H.Merila.. 4
Jimi Tenor. H.Merila, M.Luhaäär, K-K.Nagel.. 5
Alexander Morozov. T.Rebane.. 8
Leila Lükko. H.Merila.. 9
Noolegrupp. H.Merila.. 10
Tuomo Kangasmaa. H.Merila..11
Project Heroina. L.Lükko.. 12
Hannah Harkes. T.Rebane.. 12
Tsirkus-Kunst-Teater. H.Merila.. 14
Daniel Janson.. 14
Kaarel Kütas. L.Lükko.. 15
Mari Prekup. T.Rebane.. 17
Roope Ahola. H.Merila.. 18
Anastassia Fomina. T.Rebane.. 19
Merle Luhaäär. H.Merila.. 20
Jana Zatvarnicka. T.Rebane.. 21
Karl-Kristjan Nagel. H.Merila.. 22
Sandra Jõgeva. H.Merila.. 23
Meelis Salujärv, Prohor Alekseev, Juhan Vihterpal.. 23
Woldemare. H.Merila.. 24
Üldist. T.Rebane
Muhu Masinad... 25
Cést la Vie... 26
Must-Valge Eesti...28
Muhu Kunstitalu renoveerimistööd.. 30
Kunstitalu residentuuriprogramm.. 32
Kataloog ilmub veebruaris 2018